Tere kallis sõber!Käesolev on pisut eriline ahelkiri - esiteks ei püüa see end kuidagi maskeerida millekski muuks - näiteks abipalveks leida kadunud koer, varastatud sporditarbed, auto või une pealt pihta pandud kodukinosüsteem, ei kutsu andma verd lastele, kes ootavad operatsioonilaual ega aja muud mulli, et sundida teid kirja oma sõpradele edasi saatma.
Teiseks - see on Sinu elu viimane ahelkiri, mille Sa edasi saadad - et anda teada oma sõpradele, millises usupimeduses Sa seni vaevelnud oled ning et paluda neilt vabandust, et eelneva elu jooksul oled neile edasi saatnud igasugu mõttetusi, millest tegelikult midagi ei muutu ning hoopis raisanud meie kõigi kallist aega ning Interneti ressursse.
Ahelkirjad on pealtnäha süütud, ent nende tegelik eesmärk on osavalt peidetud ning on tihtipeale isegi palju kurjem, kui lihtsalt kirja edasi saatjate üle irvitada ning e-posti servereid koormata. Kui ahelkirjas on toodud mõni e-postiaadress või telefoninumber, siis kujuta ette, kas tahaksid selle omaniku nahas olla, kui peaksid kustutama postkasti ummistavaid kirju või vastu võtma sadu kõnesid?
Sooduspakkumistel või õnnemängudes osalema kutsuvad ahelkirjad on enamasti suunatud kirjas toodud ettevõtete veebilehtede ründamiseks - serverid ei pea koormusele vastu ning nii langebki ettevõttele vajalik koduleht või võrgukaubamaja kurikaela rõõmuks rivist välja ja ettevõte kannab suuri kahjusid saamata jäänud sissetulekute ning IT-spetsialistide lisatöötundide näol.
Käesoleval ahelkirjal on kaks eesmärki - et Sa enam mitte kunagi ühtegi ahelkirja edasi ei saadaks ning et Su sõbrad mitte kunagi enam ühtegi ahelkirja edasi ei saadaks. Kahjuks pean Sind paluma teise eesmärgi saavutamiseks see kiri küll edasi saata, ent kas pole see palju palutud, kui tänu sellele ei pea me tulevikus oma postkastidest kustutama enam ühtegi ahelkirja?
Loodan, et mõistad,
--
Sinu sõber
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar